Subaru ajalugu. 3. osa
Subaru tutvustab unikaalset neljarattaveoga autot
1972-1988
Boksermootori ja pideva neljarattaveoga Subaru
Fuji tehtud mootorivalik osutus väga õnnestunuks. Neli aastat pärast Subaru 1000 tootmist otsustas Fuji arendada neljarattaveoga universaalkerega sõiduauto, mis oleks maastikusuutlik, kuid tunduvalt mugavam ja kergem kui kõik turul olevad maasturid. Madala ja kerge boksermootori näol oli Subarul nüüd sobiv tehnoloogia rasket ja suurt mootorit omavate maasturitega konkureerimiseks. Neljarattaveoga auto arendamine nõudis Subaru inseneridelt siiski tohutult innovatsioone.
Juba mitu aastakümmet olid autoinsenerid eksperimenteerinud neljarattaveoliste võidusõiduautodega. Esimesed katsetused tegid Ameerika Miller, Prantsuse Bugatti, Itaalia-Saksa Porsche 360 Cisitalia, Itaalia-Inglise Dusio Ferguson ja Jensen. Viimane oli ehitanud eksklusiivsed sportautod, mis esindavad tõelist Briti autotööstust. Fuji, mis suunas oma pilgu Euroopa turu poole, oli väga huvitatud sellest, mida Jensen oli neljarattaveo puhul välja arendanud. Kui Jensen Motors hiljem Ameerika omanikule üle läks, vahetas enamik inseneridest tööandjat ja hakkas tööle ettevõttes Fuji Heavy Industries Ltd. See andis ettevõttele juurdepääsu tähtsale oskusteabele neljarattaveo kohta.
Jõu ülekandmine kõigile neljale rattale pole lihtne ülesanne. Subaru inseneridel oli juurdepääs Jenseni sportautos kasutatud lahendustele, kuid need olid pereauto puhul liiga kallid. Õnneks oli Subaru juba konstrueerinud mudelile 1000 madala ja sümmeetrilise boksermootori. Käigukasti sai paigutada täpselt auto keskteljele ja kuna mootor oli lühike, sai tagaveo ülekande otse käigukastiga ühendada. Niimoodi sündis täissümmeetriline ülekanne.
Boksermootoriga ja tagarattaveoga 1971. aasta Leone'i mudeli veermik sobis neljarattaveo tehnoloogiaks, mida Subaru oli pikalt arendanud. Juba algusest oli selge, et Subaru nelikvedu kujuneb tõeliselt pidevaks neljarattaveoks, mis ei vaja juhilt mingeid toiminguid selle katkestamiseks ega sisselülitamiseks. 1972. aastal tutvustatud neljarattaveoga Leone'i universaalversioon näitas Subaru inseneride oskusi: jõuülekanne oli sümmeetriline ja tänu madalale raskuskeskmele püsis auto stabiilselt teel kõikides tingimustes. Subaru Leone sai üle kogu maailma äärmiselt populaarseks – otsustavateks teguriteks olid läbivus ja suur pagasiruum. Subaru Leone'ist sai peagi enim müüdud neljarattaveoga auto ja tänapäevaste AWD-ülekannete arenduse nurgakivi.
1977. aastal turule jõudnud Subaru Pickupist sai oma vähese hooldusvajaduse tõttu samuti paljude lemmik – auto oli tugev, vastupidav ja töökindel. Kaheksakümnendate alguses tutvustas Subaru kolme aasta jooksul kolme uut mudelit: väikebussi Domingo, väikeautot Justy ja turbolaaduriga voolujoonelist sportautot Alcyone (XT Ameerika Ühendriikides).
Subaru Leone püsis tänu oma neljarattaveo süsteemile tootmises peaaegu 20 aastat ja selle aja jooksul muutus ülekanne tõhusamaks, kergemaks ja vastupidavamaks. Kuna teised autotootjad polnud sel perioodil neljarattaveost peaaegu üldse huvitatud, sai Subaru nende aastatega tohutu tehnilise eelise. Kuigi enamikul tootjatest on nüüd oma versioon neljarattaveost, on Subaru pidev nelikvedu klass omaette.
1989-
Legacy on Subaru uue ajastu algus
Kui Subaru tutvustas 1989. aastal Legacy mudeleid, algas neljarattaveoliste autode ajaloos uus ajajärk. Subaru võttis esmakordselt kasutusele üle 2-liitrised mootorid – seda peeti toona Jaapani autotootjate maagiliseks piiriks.
Enne Legacy Theni turustamist esitas tehas väljakutse Saabile, mis oli suure kiirusega sõitmise töökindluse maailmarekordi senine omanik. Legacy Theni rekordikatse toimus kuumas Arizonas, USA-s. Nende rangete katsete käigus mõõdeti autode keskmiseks kiiruseks 223,345 km/h. Lisakindluseks sai 1993. aastal uuel rekordikatsel teise põlvkonna Legacy Station esikoha universaalkerega mudelite seas ja kolmanda põlvkonna Legacy saavutas sama 1998. aastal. Rekordid fikseeris FIA ja need on endiselt purustamata.
1991. aastal tutvustati luksusautot SVX, millel on 3-liitrine boksermootor koos kuue silindri ja 24 klapiga, ning aasta hiljem mudelit Vivio, mis asendas mudeli Rex. Kõige tähtsam sündmus 1992. aastal oli Subaru jaoks on siiski Impreza tutvustamine. 1991. aastal osales Subaru oma uue Legacy mudeliga üheksal World Championship Rally etapil ja sai esimese võidu seeria viimasel kiiruskatsel Uus-Meremaal. 1993. aastal oli Impreza aeg ringi astuda.
Praktilisusele rõhku panev madal boksermootor ja Subaru pidev nelikvedu moodustasid ülima ralliauto veermiku. Seda tõestavad kolm järjestikust WRC inseneride tiitlit hooaegadel 1995–1997. 1996. aastal toodi turule luksuslik ja maastikule sobiv Outback, mis põhines Legacy veermikul. Legacy Outback alustas crossover-linnamaasturite trendi. Need on maastikuautod, millel on pööratud tähelepanu reisijate mugavusele. Forester, mis toodi turule aasta hiljem, asetati samasse klassi kui crossover-linnamaasturi järgmine versioon. Praegu on saadaval ka 230 hj mootoriga Forester, mis suudab kiirendada nullist sajani kõigest 5,9 sekundiga. 1998. aastal asendas Vivio mudel Pleo.
2009 toodi lõpuks turule diiselboksermootoriga Subaru Impreza.
Samal aastal tutvustati neljanda põlvkonna Outbacki ja viienda põlvkonna Legacyt, mis on Rootsis D-segmendis tohutult populaarsed. Koos uue Legacyga/Outbackiga tutvustatakse ka Subaru uut ja unikaalset automaatset variaatorkäigukasti Lineartronic.
Praegune Subaru tootevalik näitab, et Fuji on suutnud kasutada oma neljarattaveo kontseptsiooni kõikidel oma kõrgema keskklassi mudelitel, alates pereautodest kuni universaalideni. Fakt, et Subaru on olnud pikka aega maailma müüduim neljarattaveoga sõiduauto, kinnitab Subaru edu. Selle edu võtmeks on boksermootori lühike, madal ja sümmeetriline kuju, mis võimaldab neljarattaveo stabiilsemat ja lihtsamat talitust.
